Schumacher, Massa, Barrichello ja mõned klounid

Tänu erinevate juhuste kokkulangemisele sain ma sel (nüüdseks juba eelmisel) nädalavahetusel kolme positiivse üllatuse osaliseks:

1. Brasiilia õlu. Seni on kohaliku kesvamärjukese positiivsed omadused piirdunud selle äärmiselt jaheda serveerimistemperatuuriga. Tõele au andes - siinses suves jätab see kriteerium kõik teised küllaltki edukalt varju. Siiski mõne tõsisema vestluse käigus on selgunud, et üldine arvamus siinse standardõlle kohta väga kõrge ei ole (loomulikult ei kajastu selliste debattide tulemused mitte kuidagi tarbimise kõikumises). Kuna ma ise ennast suuremaks õlle-gurmaaniks või patrioodiks ei pea, siis olen ma kohalike oludega küllaltki hästi kohanenud. Kuid mõnikord ei saa ka mina brasiillastele eesti-õlle ülimlikkust kirjeldamata jätta.
Laupäeval sattusin ma aga ühele sünnipäevapeole, kus päevakangelane pakkus õllevalikut oma kodukohast - Blumenaust. See linn on eelkõige tuntud kui Brasiilia Oktoberfesti toimumiskoht ning hoiab tugeva au sees oma Saksamaalt sisserännanud esiisade -emade kultuuri ja kombeid. Lisaks õllele, millel veest erinev maitse täiesti äratuntav oli, pakuti õhtu naelana isepruulitud-villitud tumedat õlut, mis Guinessi-le vast ainult toodangumahult alla jääb. (Pildid puuduvad)

2. Autosport. Kohalikul kardirajal nägin ma võistlemas Schumacherit, Massat Barrichellot ja tervet rida muid selle ala tegijaid. Ma pole vormel 1-te juba aastaid jälginud, aga sel nädalavahetusel toimus siin Felipe Massa korraldatud/promotud võidusõit, mida ma ka vaatamas käisin. Üritus oli võimas. Nägin nii mööda- kui väljasõite, kuidas brasiilia rahvuskangelane sõidu võitis, Schumacher u. 10ndalt kohalt teiseks tõusis, Barichello Schumacheri mööda lasi (good old times) jne jne. Killukesejagu ettekujutust autospordimaailmast sain igaljuhul jälle kätte. (pildid)

3. Klounid. Florianopolis võõrustas sel nädalal rahvusvahelist klounide kokkutulekut (?!?!?!!). Minu ettekujutuse sellest meelelahutusvaldkonnast oli kujundanud Krusty the Clown Simpsonitest ja mõned kurvakstegevalt püüdlikud tegelased India ja Vene (?) Tsirkustest. Seega naersin ma välja esimesed kutsed etendustele ning olin skeptiline ka siis kui ma laupäeva õhtul ennast ootusäreva publiku seast leidsin. Kui klounaad pihta hakkas, siis muutus kõik. Vähemalt see, mis ma nägin oli kõrgema taseme huumor - midagi sõnadeta stand-up comedy laadset. Raamat Comedy Writing Secret annab rea valemeid, kuidas inimesi naerma panna (eelkõige sõnadega). Mitmed neist olid laval ära tuntavad, aga minu jaoks täiesti uues - sõnadeta - vormis. Publiku tähelepanu ja kujutlusvõime veeti kaasa puhtalt õhupallidega äratuntavaid sümboleid voolides. Võib vaid ette kujutada, kui palju higi ja töötunde on nende tükkide ettevalmistamisse pandud. Minu järeldus - klounid on lahedad. (pildid)